JUAN GRIS
Teine, hilisem vool kubismis kannab nime 'sünteetiline kubism'. Sel juhul paneb kunstnik esmalt paika vormid ja värvid, ja alles siis mõtleb välja motiivi. Sellise tee rajaja oli hispaanlane Juan Gris (1887-1927), kelle töödes äratuntavad esemed peaaegu kaovad, alles jääb ainult värv ja vorm. Sama teed läksid ka Picasso ja Braque. Oma teostega astusid nad suure sammu abstraktsionismi suunas.
KUBISMI ALGUS:
KUBISMI ristivanemateks olid nagu impressionismi ja fovismi puhulgi pilkehimulised kunstikriitikud. Samas on nimes omajagu tõtt. Kubistid lähtusid Paul Cezanne'i taotlustest (meeldetuletusena- Cezanne üritas iga esemes leida ideaalset geomeetrilist vormi). Suurt mõju avaldas ka Aafrika neegrite skulptuur, mis just sel ajal Pariisis suurt huvi äratas.
Kubismi algatajaks võib pidada 20. sajandi üht suurimat
kunstnikku - Pablo Picassot (1881 - 1973).
Hispaaniast, Katalooniast pärinev Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult tuttav kunstitehnikatega ja äratas juba varakult tähelepanu suurepärase joonistaja ja maalijana. Huvitav on , et hiljemgi, kui temast oli saanud kunstiuuendaja, harrastas ta kunstitegemist "vanaviisi".
Tol ajal viisid kõigi kunstnike teed Pariisi. Picasso asus sinna 19-aastaselt ja jäi ülejäänud eluks Prantsusmaale. Esimese paari aasta jooksul maalis ta elu süngetel teemadel sinakas ja hallikas koloriidis (nn. sinine periood ). Edaspidised tööd on pisut rõõmsamad, maalitud roosakates toonides (nn. roosa periood ).
Hispaaniast, Katalooniast pärinev Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult tuttav kunstitehnikatega ja äratas juba varakult tähelepanu suurepärase joonistaja ja maalijana. Huvitav on , et hiljemgi, kui temast oli saanud kunstiuuendaja, harrastas ta kunstitegemist "vanaviisi".
Tol ajal viisid kõigi kunstnike teed Pariisi. Picasso asus sinna 19-aastaselt ja jäi ülejäänud eluks Prantsusmaale. Esimese paari aasta jooksul maalis ta elu süngetel teemadel sinakas ja hallikas koloriidis (nn. sinine periood ). Edaspidised tööd on pisut rõõmsamad, maalitud roosakates toonides (nn. roosa periood ).
1907. aastal asus Picasso maalima kompositsiooni "Avignoni naised". Selle
aluseks olnud grotesksevõitu foto oli Picassole ajendiks inimkehade lahutamiseks
geomeetrilisteks vormideks. Eriti olulised on kaks nägu pildi paremas servas.
Neis avaldub kubismi esialgne püüd: lagundada nähtav maailm algosadeks ja
kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist.
Kubismi jaoks oli määrav eseme vorm, kuju. Värv jäeti meelega
tahaplaanile, vormi rõhutamiseks kasutati meelega tähelepandamatuid toone,
enamasti hallikaid ja pruunikaid.
Picassoga liitus Georges Braque (1882-1963), kes juba
1908. a jooksul maalis rea maastikke, milles arendas edasi Cezanne'i ideid.
Braque'ist sai üks järjekindlamaid kubiste.
Picasso ja Braque hakkasid õige pea oma töödele liitma
kirjatähti, ajaleheväljalõikeid, riidetükke ja muid senisele maalikunstile
võõraid esemeid. Nii sündis kollaaž.
No comments:
Post a Comment